pühapäev, 27. november 2011
pühapäev, 20. november 2011
Viirused
Mis on arvutiviirus? Milliste viirustega oled sina kokku puutunud?
Arvutiviirus (computer virus) meenutab paljuski tavalist viirust. Ta nakatab arvutit nii nagu viirus inimest ning kahjustab arvuti osi nagu viirus inimese keha. Arvutiviiruseks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid.
Olen kokku puutunud arvuti viirusega Trojan Horse.
Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?
Arvuti on järsku liiga aeglane, teeb midagi, millele pole käsku antud.
Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid.
Konkreetseid liike ei teagi.
Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?
Viiruste hulgas moodustavad iseseisva rühma „Trooja hobused” (Troyan horse) ehk troojalased.
Nad satuvad arvutisse koos pealtnäha vajalike programmidega. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Viirused võivad avada arvutis ka „tagaukse” (backdoor), võimaldades oma valdajal kergesti siseneda Interneti kaudu nakatunud arvuti failistruktuuri, seal kõike vaadata ja isegi muuta.
Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?
Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara (spyware), mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara (adware).Tavaliselt paigaldab pahalase arvutisse pahaaimamatu kasutaja ise koos mõne Internetist laaditud programmiga. Pahalased levivad aktiivselt ka failivahetusprogrammide keskkonnas.
Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?
Ole kindel mis programme ja faile sa netist tõmbad. Enne diskettide ja CD-de kasutamist tuleks need enne viirusetõrjega üle kontrollida, kui sa pole kindel, et need ei sisalda viiruseid.
Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?
Kõige lihtsam ja tõhusam viis on osta endale mõni korralik viirusetõrje, millega arvutit skännida. Kui viirusetõrjeprogramm avastab viiruse, siis tuleb kahjulik fail kustutada.
Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?
Kuna koguaeg võib juurde tekkida teist liiki viiruseid, selleks uuendatakse ka viiruste andmebaasi, kuna vanemad ei pruugi uut liiki viirustele jälile saada. Enamus viirusetõrjeprogrammid soovitavad ise sul programmi uuendada, kui uus versioon on saadaval.
Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?
Soovitatavalt vähemalt kord nädalas teha mõlemat.
Arvutiviirus (computer virus) meenutab paljuski tavalist viirust. Ta nakatab arvutit nii nagu viirus inimest ning kahjustab arvuti osi nagu viirus inimese keha. Arvutiviiruseks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid.
Olen kokku puutunud arvuti viirusega Trojan Horse.
Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?
Arvuti on järsku liiga aeglane, teeb midagi, millele pole käsku antud.
Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid.
Konkreetseid liike ei teagi.
Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?
Viiruste hulgas moodustavad iseseisva rühma „Trooja hobused” (Troyan horse) ehk troojalased.
Nad satuvad arvutisse koos pealtnäha vajalike programmidega. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Viirused võivad avada arvutis ka „tagaukse” (backdoor), võimaldades oma valdajal kergesti siseneda Interneti kaudu nakatunud arvuti failistruktuuri, seal kõike vaadata ja isegi muuta.
Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?
Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara (spyware), mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara (adware).Tavaliselt paigaldab pahalase arvutisse pahaaimamatu kasutaja ise koos mõne Internetist laaditud programmiga. Pahalased levivad aktiivselt ka failivahetusprogrammide keskkonnas.
Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?
Ole kindel mis programme ja faile sa netist tõmbad. Enne diskettide ja CD-de kasutamist tuleks need enne viirusetõrjega üle kontrollida, kui sa pole kindel, et need ei sisalda viiruseid.
Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?
Kõige lihtsam ja tõhusam viis on osta endale mõni korralik viirusetõrje, millega arvutit skännida. Kui viirusetõrjeprogramm avastab viiruse, siis tuleb kahjulik fail kustutada.
Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?
Kuna koguaeg võib juurde tekkida teist liiki viiruseid, selleks uuendatakse ka viiruste andmebaasi, kuna vanemad ei pruugi uut liiki viirustele jälile saada. Enamus viirusetõrjeprogrammid soovitavad ise sul programmi uuendada, kui uus versioon on saadaval.
Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?
Soovitatavalt vähemalt kord nädalas teha mõlemat.
pühapäev, 6. november 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)